Rasv ja kolesterool

Trki E-mail

 

„Söö vähese rasvasusega, madala kolesterooliga toiduaineid.“ Suurem osa meist on kuulnud seda lihtsat soovitust nii palju, et oleme võimelised seda ette lugema une pealt. Seda teatakse kui viisi kaalus alla võtta, ennetada vähki ja südamehaigusi. Pole ime, et paljud – ka toidutootjad – on sellega kaasa läinud.

Image

 

Kahjuks, see lihtne sõnum on vananenud. Detailne uurimus, mis suuremalt jaolt tehti Harvardis, näitab, et kogu rasvahulk, kas siis suur või väike, ei ole otseselt seotud haigustega. See, mis tõsiselt asju muudab, on rasva tüüp. Uuringu tulemus näitas, et 8 aastat vähese rasva dieeti ei ennetanud südamehaigusi, rinnavähki, käärsoole vähki ja ei kaotanud väga palju ka kaalu.

 

Selgemaks saab tõsiasi, et halvad rasvad – küllastatud ja transrasvad tõstavad riski haigestuda kindlatesse haigustesse, samas kui head rasvad – monoküllastamata ja polüküllastamata rasvad langetavad seda riski. Asja võtmeks on asendada halvad rasvad headega.

 

Ja kolesterool söögis? Loomulikult on tähtis piirata kolesterooli mahtu, mis sa sööd, eriti siis kui sul on diabeet. Dieedikolesterool ei ole kõige kurja juur, milleks seda on peetud. Kõige tähtsam on kolesterool vereringes. Kõrge kolesteroolitase veres suurendab südamehaiguste riski. Aga keskmine inimene teeb umbes 75% verekolesteroolist oma maksas, ning vaid 25% tuleb juurde toidust. Kõige suuremat mõju avaldab verekolesteroolile erinevate rasvade koostarbimine.

 

Kolesterool ja südamehaiguste seos

 

Kolesterool on vaha moodi aine. Maks teeb seda ja seostab selle transpordiproteiinidega, mida kutsutakse lipoproteiinideks, mis lasevad sellel lahustuda veres ja kannavad seda kehas igale poole. Miks? Kolesteroolil on hädavajalik roll rakumembraani, hormoonide, ja vitamiini D moodustamisel.

 

Liiga palju kolesterooli veres võib viia probleemideni. 1960-ndatel ja 70-ndatel leidsid teadlased seose kõrge verekolesterooli ja südamehaiguste vahel. Kolesterooli hoiused võivad ehitada veresoontesse seinu. Need hoiused, kutsutakse lupjumiseks, võivad veresoone ava teha nii peeneks, et see aeglustab, või blokeerib vereringet. Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks, mis sagemini toimub arterites, mis varustavad südant. Kui üks või mitu südamelihase osa ei saa piisavalt verd ning sellepärast ka vähe õhku ja toitaineid, võib tulemuseks olla rinnavalu. Lisaks sellele, lupjunud sein võib rebeneda ja põhjustada vereklombi, mis viib südamerabanduseni, seiskumiseni või äkilise surmani. Õnneks, kolesterooli ehitust võib aeglustada, seisma panna või hoopis tagurpidi tööle panna.

 

Kolesterooli kandvatel lipoproteiinidel on peamine roll veresoonte lupjumise ja veresoonte- ja südamehaiguste arendamises. Kaks peamist lipoproteiini töötavad vastassuundades.

Madala tihedusega lipoproetiinid (Halb) kannab kolesterooli maksast kehasse. Kui veres on liiga palju halba kolesterooli, siis see hakkab kleepuma veresoonte seintesse, ning tekitab veresoonte lupjumist.

 

Kõrge tihedusega lipoproteiinid (Hea) kannab kolesterooli verest tagasi maksa, selle protsessiga puhastub keha kolesteroolist. Hea kolesterool ei luba kleepuda veresoonte seintele.

 

Üldiselt, mida kõrgem on sinu halva kolesterooli tase ja madalam hea kolesterooli tase, seda suurem on oht veresoonte lupjumisele ja südamehigustele.

 Image

Täiskasvanutele vanuses 20 või üle selle soovitatakse:

 

Üldist kolesterooli vähem kui 200 mg/dl

Head kolesterooli rohkem kui 40 mg/dl

Halba koleterooli vähem kui 100 mg/dl

 

Halvad rasvad

 

Küllastatud rasvad

 

Küllastatud rasvad on peamiselt loomsed rasvad. Neid leidub loomalihast, kalatoitudest, piimatoodetest, linnutoitude nahast ja munarebust. Ka mõningad taimsed toidud sisaldavad palju küllastatud rasvu, näiteks kookospähkel, kookospähkliõli ja palmiõli. Küllastatud rasvad tõstavad rohkem vere kolesteroolitaset kui dieedikolesterool sest nad tõstavad mõlemat taset – head kui ka halba kolesterooli. Selline efekt on negatiivne – seega peaks vähendama küllastatud rasvade kogust.

 

Transrasvad

 

Transrasvad on toodetud vedela taimse õli kuumutamisel vesiniku juuresolekul. Seda protsessi nimetatakse vesiniku lisamiseks. Mida rohkem on vesinikku õlis seda tihkem on ta toatemperatuuril.

 

Kõige rohkem transrasvu leidub eeltöödeldud küpsetatud toodetes, margariinides, snäck toitudes ja töödeldud toodetes. Reklaamitud eeltöödeldud praetud tooted, nagu friikartulid ja sibularõngad sisaldavad samuti rohkes koguses transrasvu.

 

Transrasvad on veelgi halvemad kolesterooli tasemele kui küllatatud rasvad, sest nad tõstavad halba kolesteroolitaset ja alandavad head. Kui sa peaksid piirama küllastatud rasvade tarbimist siis on tähtis ka kustutada transrasvad oma menüüst.

 

Head rasvad

Küllatamata rasvad – monoküllastamata ja polüküllastamata

 

Küllastamata rasvu leidub taimedest saadud rasvadest nagu köögiviljaõlid, pähklid ja seemned. On olemas kaht peamist kategooriat: polüküllastamata rasvad (leidub päevalille, maisi ja sojaõlis) ja monoküllastamata rasvad (leidub kanoola, maapähkli ja oliiviõlis). Need head rasvad vähendavad halba kolesteroolitaset ja tõstavad head.

 

Tekst tõlgitud lehelt http://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/

 




  Lisa kommentaar

Ainult registreerunud kasutajad saavad kommenteerida.
Palun logi sisse vi registreeru.

 
< Eelmine   Jrgmine >